Hea algab ahjust.

Mõte oma pagarikojast hakkas idanema pärast minu esimese lapse, tütre sündi. Kui läksin tagasi oma senisele töökohale, tundsin, et see ei ole enam päris see koht, kus soovin olla. Mõni aasta hiljem jäi mulle silma Kuressaare Ametikooli pagariõpe. Otsustasin proovida ning üsna kiiresti sai küpsetamisest midagi palju enamat kui lihtsalt uus oskus – see maailm hakkas mind päriselt köitma.

Pärast kooli lõpetamist jäin oma teise lapse, poja ootele. Hiljem ma vanale töökohale enam tagasi ei läinud, kuid võtsin vastu uue pakkumise mulle tuttavas valdkonnas. Ka see töö ammendas ennast ning koondamise järel tekkis viimaks võimalus küsida endalt: mida ma tegelikult teha tahan?

Töötukassas arvele võttes hakkasin koostama pagarikoja äriplaani ja taotlema ettevõtluse alustamise toetust. Mida rohkem ma oma ideega tegelesin, seda suuremaks kasvasid elevus ja veendumus, et pean vähemalt proovima. Tundsin, et kui ma seda nüüd ei tee, ei pruugi ma seda kunagi teha. EVAT toetusele lisaks taotlesin rahastust ka EIS-ist ning mõlemad positiivsed vastused andsid unistusele päris alguse.

Sobivat ruumi otsides vaatasin esmalt Tallinna ümbrusesse, kuid sealsed kohad olid kas liiga kallid või ei tekitanud õiget tunnet. Siis jõudsin mõtteni tulla tagasi Paidesse – oma armsasse kodulinna, kus olen üles kasvanud ja kus just selline pagarikoda oli veel puudu. Leidsin Pikal tänaval sobiva ruumi ning kahe kuuga valmis SU:SI pagarikoda.

11. septembril 2026 avasin oma unistuste pagarikoja uksed. SU:SI pagarikoda tähendab minu jaoks julgust alustada, soovi teha midagi päriselt enda oma ning armastust käsitööna valminud küpsetiste vastu.

Nimi SU:SI pagarikoda on väga isiklik. Suusi on minu tütre Susanna hellitusnimi, millega kutsume teda kodus. Nime esimene pool pärineb Susanna ja teine pool Sille nimest. Nii kannab SU:SI pagarikoda endas korraga minu unistust ja kõige kallima inimese nime.